HIIUIHUHOOLDUS – Leedriõie lummav lugu

Leedriõie lummav lugu

17. märts 2025 —

Heli Hahndorf

Mõnikord algavad kõige toredamad lood täiesti juhuslikult.

Meie leedrilugu sai alguse juba ammu enne seda, kui Pähkli talus esimesed leedripõõsad kasvama hakkasid. See sai alguse ühest joogist, Hiiumaa naabritest ja väikesest uudishimust.

Aasta oli siis 2001.

Üks leedriõiejook ja uus avastus

Kui Heli ja Kalle Hiiumaale kolisid, viis elu peagi kokku toredate naabrite Kristiina ja Virvega. Ühel esimesel tutvumisel pakuti meile midagi erilist – leedriõie jooki.

See oli midagi sellist, mida me varem polnud maitsnud. Õrn, lilleline ja suvine. Ja see lõhn!

Sealt sai alguse meie huvi leedri vastu. Hakkasime tasapisi uurima, mis taim see õigupoolest on, mida saab tema õitest teha ja miks on leedril Hiiumaal nii mõnus olla.

Leeder Hiiumaal -
Lugu ja seos Hiiumaa Suuremõisa lossiga
Must leeder ei ole Eestis päris tavaline taim ning Hiiumaal on ta endale leidnud eriti hea kasvukoha. Leedrit on siin kasvatatud juba ammu ning tema lugu on seotud ka Suuremõisa ja mõisapargi ajalooga.

Mis ajast Hiiu-Suuremõisas must leeder kasvanud on, pole teada, kuid arvatavasti juba Rootsi ajast (1624), sest taim oli Rootsiski levinud juba keskajal.
Must leeder on Euroopas olnud juba aastatuhandeid üks tähtsamaid ravimtaimi, mille kõiki osi on kasutatud paljude tõbede ravimiseks. Leedripõõsas, mis asub maja ees, kaitses mitte ainult nõidade ja kurjade vaimude eest, vaid tõrjus ka pikset ja tuld.
Leedripuu päritolu Hiiumaal seondub tihedalt Rootsi ajaga. Sadu aastaid tagasi tõi Hiiu-Suuremõisa lossi aednik mõisaparki leedri taime, kuna usuti, et see kaitseb lossi kurjade vaimude, pikse ja muu halva eest. Ja tõepoolest, leeder on oma kaitsefunktsiooni täitnud – Suuremõisa loss on sajandeid vapralt seisnud ja püsinud.

Pärimuses on leedrit peetud kaitsvaks taimeks – usuti, et maja lähedal kasvav leedripõõsas hoiab eemal halva ja kaitseb kodu. Ka Euroopa rahvapärimuses on leeder olnud erilise tähendusega taim.

Meie jaoks on ta aga eelkõige üks imeilus Hiiumaa suvekuulutaja.

Kui juunis leedrid õitsema hakkavad, on Pähkli talu ümber korraga hoopis teistsugune tunne. Õhk on täis magusat ja veidi vürtsikat õielõhna ning on selge, et suvi on päriselt kohal.

Eestisse jõudis must leeder munkade ja mõisnike abiga ning on oma külmaõrnuse tõttu levinud peamiselt saartel.

Alpakad ja leedrite kasvatamine

Mõni aeg hiljem lisandusid Pähkli talu perre alpakad – armsad ja kasulikud kaaslased, kelle pehme vill ja armas välimus toob palju rõõmu. Peale selle, et nad olid nunnud ja pakkusid silmailu, oli neil ka üks omadus – nad sõid ära kõik lilled ja muru. See tähendas küll vähem niitmist, kuid tekitas küsimuse: mida võiksime kasvatada, mida alpakad nahka ei pane?

Siin tuli mängu leeder. Selgus, et see taim on alpakade jaoks liiga vänge ja nad ei puutu seda. See andis idee hakata kasvatama leedripõõsaid. Kuna alpakad toodavad ka looduslikku väetist, oli meil ideaalne kooslus – loodus hoidis ise meie taimi elujõulisena!

Tänu alpakadele ja uudishimule, kasvatame nüüd leedrit, mille õitelõhna paneme hoole ja armastusega oma toodetesse.

Fotodel: Leedriõite korjepäev Leeder – saladus viktoriaanlikust ajastust
Leedripuu, mille lehed, õied ja marjad olid viktoriaanlikul ajastul Inglismaal väga hinnatud, on ajaloos olnud väärtuslik taim, millel on mitmeid tervisemõjusid. Leedripuu lehti kasutati putukate tõrjumiseks, õied olid tuntud oma põletikuvastaste ja tervendavate omaduste poolest, aidates näiteks nahaprobleemide, külmetuse ja väsimuse vastu. Leedripuu marjad, kuigi toorelt mürgised, muutuvad kuumtöödeldult kasulikuks, leevendades gripilaadseid sümptomeid.